Jah, perimenopausi ajal võivad sageneda tujukõikumised, ärrituvus, ärevus ja depressiivsed sümptomid. Üheks põhjuseks peetakse naissuguhormoonide taseme kõikumist, mis võib mõjutada aju meeleolu ja stressireaktsiooni reguleerivaid süsteeme. Meeleolu mõjutavad samal ajal ka uni, stress ja muud elus toimuvad muutused.

Üheks põhjuseks võib olla perimenopaus. Sel ajal hakkavad östrogeeni ja progesterooni tasemed rohkem kõikuma ning need muutused võivad mõjutada meeleolu ja stressireaktsiooni. Mõnel naisel võib seetõttu suureneda ärevus, ärrituvus või tunne, et igapäevase stressiga on raskem toime tulla.

Samas ei pruugi põhjus olla ainult hormonaalne. Meeleolu võivad mõjutada ka vähene uni, kuumahood, suur töö- või perekoormus, suhted ja muud stressiallikad.

Jah. Meeleolumuutused võivad tekkida juba perimenopausi ehk menopausile eelneva üleminekuperioodi jooksul. See võib alata aastaid enne viimast menstruatsiooni, mistõttu ei pruugi naine esialgu ärevust, ärrituvust või tujukõikumisi menopausiga üldse seostada.

Menopaus ise tähendab alles seda, kui menstruatsiooni pole olnud 12 järjestikuse kuu jooksul.

Perimenopausiga võivad kaasneda ärrituvus, tujukõikumised, ärevus, nutusus ja madalam meeleolu, kuid depressiooni ei tohiks pidada lihtsalt menopausi tavaliseks osaks. Püsiv madal meeleolu, huvi või rõõmu kadumine ning igapäevase toimetuleku märgatav halvenemine võivad viidata depressioonile ja vajavad eraldi tähelepanu.

Kui sümptomid on tugevad, püsivad või segavad igapäevaelu, tasub pöörduda tervishoiuspetsialisti poole.

Jah. Uneprobleemid, kuumahood ja öine higistamine on perimenopausis seotud suuremate meeleolukaebustega. Katkendlik või ebapiisav uni võib suurendada ärrituvust, ärevust ja madalat meeleolu ning tugevamad kuumahood on samuti seotud suurema depressiivsete sümptomite riskiga.

Seetõttu tasub meeleolumuutuste korral pöörata tähelepanu ka unele ja teistele perimenopausi sümptomitele.

Kõige rohkem toetab teadus regulaarset liikumist. Kasulikud võivad olla ka piisav uni, stressi vähendamine, lõõgastustehnikad ja head sotsiaalsed suhted. Need ei mõjuta otseselt perimenopausiga kaasnevaid hormonaalseid kõikumisi, kuid võivad aidata vähendada ärevust ja depressiivseid sümptomeid ning parandada stressiga toimetulekut.

Jah. Varasem depressioon või ärevus on üks tugevamaid riskitegureid, mis on seotud meeleoluprobleemidega perimenopausi ajal. Suurem risk on leitud ka naistel, kellel on varem esinenud tugevaid menstruatsioonieelseid meeleolukaebusi.

See ei tähenda, et sümptomid kindlasti tekivad, kuid varasema meeleoluhäire korral tasub muutustele rohkem tähelepanu pöörata.

Üht kindlat „meeleolulisandit“ perimenopausi jaoks ei ole. Mõningaid taimseid toimeaineid ja toitaineid on siiski uuritud meeleolu, stressi või perimenopausiga kaasnevate sümptomite kontekstis. Näiteks on perimenopausis naistel uuritud safranit, stressi ja vaimse väsimuse puhul Rhodiolat ehk roosilõhnalist kuldjuurt ning depressiivsete sümptomite kontekstis tsinki. Soja isoflavoonide võimalik kasu on seotud pigem kuumahoogude kui otsese mõjuga meeleolule.

Vaata ka MeNOVA kompleksi, mille koostises on muu hulgas safran, Rhodiola, tsink ja soja isoflavoonid.

Paljudel naistel meeleolukaebused aja jooksul vähenevad. Pikaajalistes uuringutes on leitud, et pärast menopausi üleminekuperioodi kipuvad meeleolusümptomid hormoonide stabiliseerudes taanduma. See ei tähenda siiski, et ärevus või depressioon kaoks alati iseenesest.

Kui probleemid püsivad, tuleks nende põhjuseid hinnata eraldi, mitte eeldada, et need on lihtsalt menopausi osa.

Kui ärevus, madal meeleolu või muud muutused püsivad, süvenevad või hakkavad märgatavalt mõjutama tööd, suhteid või igapäevast toimetulekut, tasub pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Eriti oluline on abi otsida püsiva depressiivse meeleolu, tugeva ärevuse või paanikahoogude korral.

Kõiki 40ndates tekkivaid meeleolumuutusi ei põhjusta perimenopaus. Sarnaste sümptomite taga võivad olla näiteks depressioon või ärevushäire, kilpnäärme talitluse häired, aneemia, ravimid, uneprobleemid või muud terviseprobleemid.